Mullas elav putuktoiduline mutt ( Talpa europae ) kuulub päritolult mutlaste (Talpidae) sugukonda. Loomariigis on palju huvitavaid ja omapäraseid liike ja kindlasti kuulub ka mutt nende hulka. Kilomeetrite kaupa jookseb maa all keerukas käikude labürint. Mutil on tugevate küünistega labidjad esijäsemed, mille abil suudab soodsas pinnases rajada ööpäevas kuni 30 m käike. Ühel hektaril teostavad mutid aasta jooksul mullatöid kuni 25 tonni ulatuses. Üheainsa tõukega suudab sajagrammine mutt välja lükata kuni 800 g mulda. Muti karvkate on üllatavalt vastupidav, sest hoolimata seesugusest rahmeldamisest on tema kasukas alati sametine ja esinduslik. Mutid asustavad mitmesuguseid elupaiku, näiteks lehtmetsad, heinamaad ja karjamaad. Enamasti ei suuda mutt elada liigniisketes ja happeliste muldadega piirkondades.Kuigi mutt närib vahelduse mõttes vahest ka seeni, ei pea ta taimetoidust siiki suuremat lugu ja toitub peamiselt vihmaussidest. Neid võib ta aastas hävitada 36 – 37 kilo. Tähtsal kohal toidusedelis on mullas leiduvad (kahjur) putukad, nende vastsed, sipelgad ja nende munad, teod, konnad ja isegi väikesed hiired. Samuti ei põlga ära surnud mügrit. Parkinud kõhu korralikult täis, möriseb mutt rahul olevalt, haigutab laialt ja suigatab paariks – kolmeks tunniks ning alustab taas kaevamist ja toiduotsinguid.
Mutt suudab ujuda. Seda on näha sellest, et jõgede ääres on avastatud vette avanevaid mutikäike, mis teisel kaldal jätkuvad, aga jõgede all mutikäike pole. Korduvalt on ujuvaid mutte ka nähtud.Mutt on tige ja seltsimatu, eriti vangipõlves. Täiskasvanud isased murravad nende juurde samasse puuri pandud emaseid ja noorloomi, emased omakorda murravad nendega kokku pandud noorloomi. Mutt sööb mahamurtud liigikaaslased ära, kuid paljud kiskjad ei söö mutte.
MUTT MULLAS
Eno Raud
Kui mutt just mulla sees ei maga,
siis ajab vihmausse taga.
Kui aga magama ta jääb,
siis vihmausse unes näeb.
